Hoiatus: Järgnev postitus sisaldab palju-palju pilte. Leidsin vabanduse lõpuks ometi kõik pildid ära sorteerida arvutis. Sest noh nagu arvata võib kogunes sellest suvest 5 inimese telefonide ja kahe kaamera pilte PÄRIS palju.
Nagu eelmise postituse lõpust võis lugeda, siis Honolulust ära lennates maandusime me Bellinghami asemel hoopis Seattle'is. Muretsemine muretsemiseks, kuid tegelikult läks meil nii hästi, et muidu lendude vahele mõeldud kahe tunni asemel ei pidanud me üldse ootama ja saime peale paari infolauas veedetud minutit põhimõtteliselt otse kõrvalväravast Las Vegase lennule.
Limusiinijuht oli meil mingi tore Iisraeli? immigrant. Esimene peatus - alkoholipood. Kes siis limusiinis ilma vahuveinita sõidab. Kuna Las Vegase lennujaam on tegelikult praktiliselt peatänava kõrval ja rent oli tunni aja eest, siis lasime end lege Welcome To Fabulous Las Vegas sildi juurde sõidutada enne hotelli minekut. Noh, šampus, kleidid ja instagrammipildid. Täispakett nohh.
Hotellitubade hinnad on Las Vegases naeruväärselt väikesed. Ilmselgelt teevad nad kõike, et inimesi oma sin city-sse meelitada. Raha jääb linna niiehknaa, võib ju siis ahvatluseks juba elamise poolmuidu anda. Ma hetkel päris täpselt ei mäleta, kuid ma pakun et hind oli umbes säärane, et igaüks meist maksis kahe öö peale kokku umbes 30$. Ja hotell oli otse peatänaval, küll mitte üks neist kõige uhkematest ja kõrgematest ja kuulsatest, kuid siiski väga väga hea hotell (Booking.com hinne 8.3) - Best Western Plus Casino Royale Las Vegas Strip oli selle pikk ja lohisev nimi, kui keegi kunagi ööbimiskohta otsib. Oli wi-fi ja kohvi ja pehmed voodid ja isegi bassein, mis sai valimisel määravaks teguriks, kuid kuhu me tõele otsa vaadates kordagi ei sattunud. Vaade polnud just parim - aknast paistis meil hiiglaslik McDonaldsi m-täht. Hiljem ristisime selle purjus peaga hellitavalt taevasse ulatuvaks friikartuliks.
Igaljuhul oli meil superlahe. Millegipärast olin ma väga negatiivselt meelestatud, seega polnud mul mingeid unistusi mida purustada ega mingeid asju milles pettuda. Muidugi olen ju filmidest ja seriaalidest mingi pildi kokku pannud juba, kuid oli paar asja mis mind tõeliselt üllatas.
Esiteks - kõigi asjade mastaap. Kõik tundus lihtsalt hiiiiiiiiig-las-lik. Hotellid olid NIIIII suured ja NIIIII kõrged. Mõned olid lausa hirmuäratavad. Ma kujutan ette, et mõnes neis on tuhandeid tube.. Ime siis pole, et hinnad odavad. Eiffeli torn ja Itaalia kellatorn ja triumfikaar kõik olid palju palju suuremad kui ma arvasin need lihtlabased koopiad olevat. Kael jäi lausa kangeks.
Suurusega võib eraldi välja tuua vist kaubanduskeskused. Oh god. Tundus, et siin nähakse eriti palju vaeva, et sa kõik võidetud raha ikka siia samasse jätaksid. Kasiinost välja astudes ei saanud arugi kui olid juba hiiglaslikus labürindis nimega kaubanduskeskus. Üks luksuspood teise järel. Ja sealt oli niiiiiiiiii raske välja saada. Igasugune reaalsustaju kadus sest loomulikku valgust mitte kuskil ei olnud. Kaubanduskeskused olid seest nagu omaette linnad oma kõrge võltstaeva, maju jäljendatavate poodide, suurte purskaevudega väljakutega, kanalitega, kus sõitsid gondlid jne.. Pean tunnistama, et väga väga ilusad. Viru keskusele mõeldes tulid judinad peale. Ja kui sa korra sinna sattusid, siis pidid väljapääsu kaardilt otsima. Ja siis ka oli keeruline. Ja muidugi legendaarne stsenaarium - kõnnid kõnnid shoppad shoppad ja äkki oled täiesti out of nowhere jälle otsaga omadega kasiinos, vilkuvad masinad silme ees.
Teiseks oli lisaks suurusele ka meeletult vaeva nähtud kõikvõimalike detailidega. Igasugused laemaalingud, lühtrid, sambad. Lihtsalt suu vajus ammuli. Ja kõik need miljonid tuled. Käid suu ammulil lahti nagu lollakas, hea et vastu posti ei kõnni või auto olla ei jää.
Neist samadest autodest... Mõtlesin, et stripil kõnnid lihtsalt ühest kohast teise oma suva järgi ja et see on pigem selline jalakäijate ala. Ei. Kahte teepoolt lahutab mõlemas suunas 7-realine autotee. Jep. Üle tee saab ainult mööda ilmatusuuri sildasid ja mõnes kohas ka ülekäigurajast.
Lisaks olin ma aru saanud, et igal pool on stripiklubi stripiklubi otsas ja üks väike kabelike abiellumiseks teise järel. Reaalsus on see, et need kõik on peatänavast eemal, sinna viivad teatud juhtudel eraldi bussid. Meie tüdrukutega sinna ei sattunud, sest piirdusime peatänava atraktsioonidega. Seega ei näinud ma reisi jooksul neist ühtegi, jep. Ja ise väidan, et olen Las Vegases käinud.
Mina nimetaksin kogu seda linna täiskasvanute Disneylandiks. Ja miks mitte. Kõik on mingi kindla temaatikaga nagu teemapargis. Raske on leida mingit hotelli/kasiinokompleksi (need asjad käivad alati koos), mis ei prooviks teatud stiilis olla - küll oli Rooma, Veneetsia, New York, Western, Egiptus ... Ja sellega oli vaeva nähtud igas detailis. Lisaks on igalpool täiskasvanute ahvatlused, tunnedki end nagu väike laps kommipoes (või siin juhul Disneylandis). Igal pool vilgub midagi vastu ja igal nurgal saad osta endale mingi meeletult koleda suure magusat kokteili täis joogitopsi. Kusjuures ei puudunud ka Disneylandile kohased Ameerika mäed, kuhu me kahjuks ei jõudnudki, sest peale rasket peoõhtut ei tundu just kõige ahvatlevam variant enda sisikonda niimoodi väntsutada...
Igaljuhul olid need meeletult lõbusad päevad ja (peamiselt) ööd. Käisime kokku kahes klubis - Club XS-is ja legendaarse Bellagio hotelli klubis Hyde. Mõlemad olid super super klubid. Jällegi meeletult suured, kuid see helisüsteem ja iga 15 minuti järel laest alla sajavad sätendavad tükikesed ja head dj-d ja ilusad ettekandjad ja dressed-up inimesed. See viimane oli tõeline kultuurišokk võrreldes Hawaiiga, kus inimesed flip-flopide ja lühikeste pükstega klubides käisid. Me tundsime end igaljuhul Las Vegases väljas käies täiesti underdressed maakatena teiste naiste kõrval, kuigi olime omaarust ilusti riides ja Hawaii mõistes ikka täiesti overdressed.
Ja noh muidugi kasiinod! Mingit suurt gämblimist meil muidugi ei olnud päevakavas, kuid avastasin, et mul võib täitsa sõltuvus neist 1$ kangitõmbamismasinatest tekkida. Las Vegas ikkagi ju. Teisel ööl sattusid meist osad ka blackjacki lauda (mina mitte) Igaljuhul jäin ma plussi. Hommikul olin 10$ rikkam kui enne.
Ja üldse kui nüüd hotell välja arvata, siis meil praktiliselt raha ei kulunudki. Saime tänaval klubipromootoritega tuttavaks, seega tasuta piletid mõlemal päeval (tüdrukutele ainult) ja esimesel õhtul ka tasuta laua koos šampanja ja viinaga. Jah, vahel on hea (ja odav) esmaspäeval väljas käia. BTW! Kui istuda kasiinos masina taga, siis on üldse kõik joogid täitsa tasuta nagunii. Pead viisakusest vähemalt 1$ küll tippi jätma, kuid see on Ameerikas niiehknaa kohustuslik..
See luksuslik elu jäi aga mõneks ajaks erandiks. Vägagi vastandlikust järgmisest ööst aga juba järgmises postituses.
BTW! Hiljem lugesin kõmulehest, et samal päeval (teisipäeval) olid Hyde-s meiega koos ka Kardashianid. Haha.
Iglajuhul nüüd suur kogus pilte. Kes enam mille tegi on raske öelda, kordan, mu valduses on 7 erineva aparaadi pildid.
Kõrbelinn it is. Päris hirmuäratav. Stripil olles ei saa üldse aru kus sa tegelikult omadega asud. Pluss me saime teisel päeval räige sahmaka paduvihma ka, ei olnud üldse nii kõrbetunne.
Pange tähele et pagasnik ei lähe kinni. Need on need kolme kuu kohvrid.
"Taevasse ulatuv friikartul" ehk meie imeline vaade.
Äratundmisrõõmu Hangoveri filmi sõpradele. Did Caesar really live here?
Hyde Bellagio ja meie kogemata lipuvärvides Eesti naised.
Club XS
Legendaarses Bellagio hotellis. Nagu näha siis oli Las Vegases samal ajal veel eestlasi. Ja noh pildi mõte on tegelikult meie lipuvärvicombo! Lisaks meile olid Las Vegases veel Anna ja Andres ja Harry. Peol käisime küll ainult tüdrukutega - poisid leidsid endale palju huvitavamat tegevust.
Hyde Bellagio. Selline ilus lahtise seina vaade Eiffeli tornile.
Hyde Bellagio. Iga 15 minuti tagant tuli seda sodi taevast alla. Üliefektne oli, aga ma mõtlesin koguaeg vaestele koristajatele..
Itaalia kaubanduskeskuses gelato leti ääres. Teise päeva rõõmsad väsinud piduliste näod.
KUI hea tunne oli peale seda hullumeelset ja ilma tekkide-tekipüürideta magatud suve PÄRIS PEHMETE LINADE JA TEKKIDE VAHEL MAGADA. I-ME-LI-NE. Täitsa normaalse valge inimese tunne.
Neis tagumites majades oli meie esimese õhtu klubi Club XS. Ja noh loomulikult ka kaubanduskeskus, kasiino, hotell..Nagu alati.
KUIDAS on vaeva nähtud kõigi nende sammaste ja asjadega. Petab täitsa ära. Peaaegu.
Regular kaubanduskeskuse lagi ju.
Jällegi üks täiesti reaalsustaju kaotav SISEruumides kaubanduskeskus.
Jälle üks kena kaubanduskeskuse sisekujundus. Lihtsalt rõõm.
Lõputud glamuursed kasiinod kuhu ikka ja jälle peab sattuma, et punktist A punkti B saada.
Meie hotell:)
Mädu. Taga paistab kuulus Bellagio hotell ja bassein, mille kuulsat purskaevushow'd olete kindlasti Ocean Elevinist näinud. [LINK!] Ja selles madalmas majas eespool oli ka meie ühe õhtu peokoht Hyde Bellagio.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar