Hawaii Russian Tours

Ma päris täpselt ei mäletagi, aga juba tükk aega tagasi tutvusime me siin ühe venelase Erdniga, kes elab Mauil, kuid on Oahul määramatuks ajaks puhkusel. Ta on selline 30-aastane asiaadi välimusega, räägib korralikult inglise keelt, mängib kitarri ja teab vist kõiki maailma laule laulda ja teeb palju nalja. Tal on siin uskumatult palju venelastest sõpru ka (peamiselt vist ehitavad siin). Ta rääkis näiteks, et ta teab Mauilt kahte Igorit, kes on mõlemad Eesti venelased.

Kuidagi ärkasin ma üks hommik Piheli äratuse peale "8 minuti pärast peame all olema, lähme Serjoša ja Erdniga Buddha templisse". Eee 8 minutist sai küll 18 minutit, kuid voodist välja ja maja ette autosse me saime ja sõit templi poole, autos kaks eesti tüdrukut, üks ukrainlane ja üks venelane, taustaks vene räpp (me ise palusime vene muusikat, hea kodune hakkas) võis alata.

Tempel oli siis Byodo-In-Temple, budistlik tempel, mis siia vist suure jaapani kogukonna pärast ehitatud on. See on ühe Jaapanis asuva templi väiksem replica. Väga väga piltilus ja rahulik koht oli. Lisaks kohustuslikele koi-kala parvedele olid ümbritsevates tiikides veel mustad luiged ja maja katusel metsik uhke paabulind! Jalutasime natukene mu esimeses bambusevõsas ja nii suur kokkusattumus kui see ka poleks, nägime parklas bussi kirjadega "Hawaii Russian Tours". Sealt templist võtsime peale ka ühe vene tüdruku Julia, kes on Erdni ja Serjoša sõber San Fransiscost.
Edasi sõime kuskil peaaegu North Shorel imemaitsvat sinilhallitusjuustu burgerit (oi ameerika....) ja käisime mere ääres Laie Pointil ära. Edasi hakkasime juba kodu poole sõitma, sest Pihel pidi poole kuueks linnas olema. Tegime peatuse mu elu esimese ananassipõllu ääres. NII ÄGE oli, kahjuks sellel konkreetsel põllul polnud ananassid veel valmis, seega vargile ei läinud.

Nii naljakas kui see ka poleks, siis kui Eestis ma pigem pelgasin venelastega suhtlemist ja üldse nt kui vene kliendid tulid siis ei tahtnud neid võtta suurest hirmust, siis siin ma nt töö juures olen üli õnnelik kui mõne ukrainlase või venelasega kasvõi paar sõna saan vahetada nende keeles. Ja noh oi nende rõõmu siis, see tuleb ju täieliku ootamatusena. Ka Erdniga proovime me vahepeal naljaga vene keeles rääkida. Aga üldiselt, mis me Piheliga peale seda toredat päeva arutasime on see, et mis iganes on, venelastega oli meil 100x rohkem ühist ja sarnast huumorit ja nalja kui kohalikega. Kuidagi hästi kodune ja tore päev oli, eriti tore oli see vene tüdruk Julia, kes San Fransiscos elab. Kuidagi väga ühele lainele saime ja ta lubas meile Tallinnasse külla tulla ja me talle septembris San Fransiscosse!:)